IT proff...?

Täna kirjutan sellest, milline võiks olla IT proff Eestis 2017. aastal.

*Eeldused ja omadused. IT proff peaks kindlasti omaduste poolest olema püsiv, edasipüüdlik, õpihimuline ja valmis end pidevalt arendama. Püsiv ei tähenda seda, et inimene peaks teatud projekti kallal või ühes firmas pikalt töötama, vaid pigem seda, et ühe probleemi kallal pusida ning iseseisvalt lahendusi otsida. IT proff peab olema nii üksikmängija kui ka oskama tiimis töötada. Täiesti üksi on võimalik, kuid keeruline mingisugusel IT alal tegutseda, tõenäoliselt jääb mingil hetkel puudu näiteks kas või sellest, kes klientidega suhtleb või reklaami teeb. Seega peaks üksi harjunud töötav inimene õppima veidi, kuidas meeskonnas hakkama saada ning meeskonnatööd eelistav inimene selgeks tegema ka üksi töötamise põhimõtted.

*Oskused. Usun, et ühel IT profil peaksid olema laialdased nii tark- kui ka riistvaralised teadmised. Muidugi on iga ameti jaoks vajalikud erinevad oskused, arvutite parandaja peaks üsna hästi teadma ka elektroonikat, mehaanikat ja üldist arvuti riistvara ning programeerimise alal ei pea ta eriti proff olema. Arendaja peaks jällegi teadma rohkem tarkvarast ning uuematest lahendustest. 

Et IT maailmas tõeliselt "läbi lüüa" ja olla oma ala proff, peaks müüdist vastupidiselt olema edukal IT inimesel hea suhtlemisoskus ja "enese müümise" valdamine. On muidugi hea, kui inimesel on suur pagas oskusi erinevates programmeerimiskeeltes, kuid et tööandjale selgeks teha, et töötajal on ka motivatsioon ja tahtmine seda tööd teha, peab olema oskus seda ka suuliselt väljendada. Samuti on suhtlemisoskus igati vajalik näiteks projektialaselt liikmete leidmine, kliendi soovide mõistmine ning nende realiseerimise võimaluste selgitamine jne.
Ilmselgelt on vaja ka keeleoskust, eriti just inglise keele valdamist, et saaks kas või oma loodud programme ja lahendusi tutvustada laiemale publikule.

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Seekordne ülesanne on kirjutada ühest Virginia Shea 10 käsust, mis käivad netiketi juurde. 

Need 10 käsku on:

1.   Ole inimene (Remember the human).

2.   Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).

3.   Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).

4.   Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).

5.   Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).

6.   Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).

7.   Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).

8.   Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).

9.   Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).

10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes)

Minu jaoks on üks huvitavamaid käske siin 6. käsk, mis on, et jaga oma teadmisi. See võib tähendada nii seda, et mingit teemat hästi vallates võib selle kohta teistelegi infot jagada, kui ka seda, et võib (viisakalt) küsida küsimusi, millele võib keegi väga hästi seletatud vastuse anda. Üks parimaid näiteks just selle küsimise poole pealt on Redditi üks subreddit Explain like I'm five (lühendina ELI5) ehk "seleta mulle asju nii nagu oleksin viieaastane".

ELI5 on üks huvitav subreddit, kus inimesed saavad küsida vahel ka pealtnäha lihtsate nähtuste kohta just nii "lolle" küsimusi kui nad seda ise tahavad ning inimesed saavad neile võimalikult hästi seletatud vastusi anda. Kindlasti saab sellel leheküljel hängides vastuseid nii mitmetelegi küsimustele, mille peale pole ise ehk kunagi tulnudki või mille kohta on olnud üsna pealiskaudsed teadmised.

Ise pole ma sinna kunagi ühtegi küsimust postitanud, kuid olen seal surfates palju huvitavaid asju teada saanud. Näiteks, kas sina teadsid, miks ei saa botid "I am not a robot" checkboxe checkida?

Uus meedia...?

Seekordses teemas lahkan, milline üks meedia komponentidest on oma valdkonda mõjutanud. Valisin uuritavaks teemaks välja Youtube'i. Kuna jälgin üsna aktiivselt erinevaid Youtube'i kanaleid, siis pean sellest meediast väga lugu. Youtube on väga palju mõjutanud massimeediat, sh televisiooni ja ajakirjandust, sealt tõusevad esile "uued staarid", kellest ei pruugi TV's üldse juttu olla ning vanem generatsioon ei pruugi neid üldse teada. Samas võib olla nendel tohutu jälgijaskond ja kuulsus (näiteks PewDiePie).

Youtube on näiteks õhtustest teleuudistest selle poolest erinev, et infot saab jagada kohe ja praegu, inimene saab tõenäoliselt mõne tähtsa uudise teada Youtubest kiiremini kui telerist (mitte arvestades ajalehtede veebilehti). Hea näide selleks on Philip DeFranco, kes keskendub peamiselt uudiste jagamisele, nii maailma kui ka Youtube'i elu kohta. Seega on Youtube uudisekanalina mõjutanud uudiste kiiret kättesaadavust ja laia levikut.

Kuna enamike Youtube'i kanali loojaid on üksikisikud, siis saavad nad ise oma content'i valida ja luua, olles ise nii stsenarist, produtsent, monteerija kui ka "näitleja". On olemas ka palju kanaleid, kus taga on terve tiim (näiteks Good Mythical Morning või Buzzfeed). Kuna inimene saab ise oma "uudiseid" valida, mida ta teisele esitab, muudab see sellise ajakirjanduse väga vabaks. Ajakirjanduses on reeglina siiski peatoimetajad ja erinevad reeglistikud, mis määravad ära, millist sisu peaksid ajakirjanikud tootma. See pole muidugi rangete reeglite järgi nii, ka ajakirjanikel on vabadus kirjutada seda, mis neile meeldib, kuid siiski on seal omad piirid. Youtubes sisu luues ei pea (reeglina) kellegi taktikepi järgi käituma, vaid saab valida ja suunata oma sisu nii, nagu kanali omanik seda õigeks peab.

Personaalsus on üks võtmesõna Youtube'i puhul, kuna iga vaadatud video juurde kuvatakse midagi, mis võiks kasutajale järgmisena huvi pakkuda. Samuti saab tellida omale vastavad subscription'id, et saaks jälgida just neid kanaleid ja inimesi, kes tunduvad väärt vaatamist. See jällegi tähendab, et inimene võib hakata teatud kanaleid näiteks uudiste usaldatavuse suhtes eelistama ning seetõttu võib info olla kallutatud. Muidugi võib seda juhtuda ka siis, kui vaadata televiisorist Eestis elades vaid näiteks vene kanalitelt uudiseid ning teisi meediaväljaandeid ignoreerida. Seega on Youtube's võimalik vaadata ja jälgida just sellist sisu, mis kasutajale huvi pakub.

Kokkuvõtteks võib öelda, et on kindlasti palju muid aspekte, kuidas Youtube'i aina suurenev populaarsus mõjutab ja on juba mõjutanud nö. tavameediat, kuid arvan, et just eelnevalt mainitud aspektid on need, mis muudavad Youtube'i üheks parimaks ja populaarseimaks meediakanaliks.

Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Selle nädala teema on kirjeldada kahte nähtust Interneti ajaloost, millest üks on selle algusaegadest ka tänaseni kasutusel ja teine millegipärast pigem välja surnud. Valisin esimeseks nähtuseks e-maili ning teiseks dial-up connectioni. Selgitan neid mõlemat järgnevalt.

E-mail. Usun, et e-mail ja üldine omavaheline suhtlus on tavainimese jaoks üks peamisi Interneti kasutusvorme. E-maili algusaastad jäävad 1970ndatesse, kus emaile sai lugeda vaid Internetiühendusega ning hiljem lisandusid ka võimalus e-maile arvutisse salvestada ning neid ka offlines lugeda. Praegu ei kujutaks keegi ette, et olulisi teateid poleks võimalik e-maili teel edastada.

Dial-up connection. Põhimõtteliselt tähendab see, et Internetiühendus saadakse modemiga. Modem ühendab arvuti tavalise lauatelefoniliiniga, mis siis toimivad andmeedastuskanalina. Kui kasutaja soovib ühendust, siis modem valib õige numbri, kuhu helistada ning umbes 10 sekundiga tekibki teenusepakkujaga ühendus. Ühenduse katkestamiseks tuleb valida katkestamine.  Põhimured dial upiga olid, et Interneti kasutamise ajal oli kodutelefon "kinni" ehk sellele ei saanud helistada. Samuti võis ühendus katkeda ka siis, kui keegi proovibki telefonile helistada või keegi toru vastu võtab. Dial-up on nüüdseks enamikes kohtades asendunud Broadband ühendusega, mis tähendab, et ühendus on kogu aeg olemas ning ka kiirus on kordades kõrgem.

Noppeid IT ajaloost

Hei!

Tänane teema on IT-lahendused, mis pole suutnud piisavalt hästi turul püsida või on niisama minu jaoks läbikukkumised.

*Nokia. Kuna olen ka ise kasutanud umbes kuu aega Nokia nutitelefoni ehk Windows Phone, siis mõistan selle ebaedu. Android, olles Windows Phone’ist kõvasti kasutajasõbralikum, on praegu üks populaarsemaid opsüsteeme telefonidel. Mitmed vidinad ja kasutusvõimalused teevad ta vähemalt minu silmis kõige paremaks variandiks. Seega võib öelda, et Windows Phone on olnud üks suur läbikukkumine.

*iPod/MP3 player. Nüüdseks ei tea ma vist kedagi, kes kasutaks veel iPodi või mingisugust MP3 playerit. Omal ajal oli see muidugi popp värk. Nüüd on aga kõigil võimalus kuulata muusikat liikvel olles oma telefonist, seda siis erinevate appide, nt Spotify kaudu või otse failidena mälukaardilt. Kuna telefonile saab lisada mugavalt suure mälukaardi, pole enamasti probleemi, et lemmikmuusika sinna ära ei mahuks. Seega on minu jaoks MP3 mängijad juba täielikult unustustehõlma vajunud.

*Pokemon GO. Olles ka ise seda mängu päris pikalt (paar kuud) mänginud, mõistsin ühel hetkel, et see on vaid sõltuvus, millest peaks lahti saama. Erilist pointi sellel mängul lõppkokkuvõttes pole kui see, et järjest uusi ja paremaid loomakesi endale saada. Samas on nendega, kes kohe eelmise aasta suvel seda mängu hoogsalt mängima hakkasid, nüüd raske järge pidada, kuna ilma raha maksmata ei arene seal mängus piisavalt kiiresti. Paljud, keda tean, kes alustasid kohe selle väljatulekul selle mängimist, on praeguseks loobunud. Seega usun, et Pokemon GO tootjad ootasid sellele veidi pikemat mänguaega.