Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Tänane ülesanne on kirjutada arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO'le, mille võib eestikeelsena leida aadressilt http://www.kakupesa.net/hacker/

Dokument kirjeldab, kes on häkker, millised omadused ja oskused tal olema peaksid. Samuti kirjeldab jutt seda, kuidas häkkeriks saada võib.

Esiteks jäi mulle silma kirjeldus häkkerist ja kräkkerist. Oleksin ise pakkunud teosega võrreldes pigem vastupidi; et kräkker on keegi heatahtlik ja häkker pigem pahatahtlik inimene. Loetud teoses olid pooled aga vastupidised.

Tekstis räägiti sellest, et ühel heal häkkeril peaks olema mitme programmeerimiskeele oskus. Olgugi et ma ise tunnen vaid paari programeerimiskeelt, usun nagu ka autor, et Python on üks hea keel alustamiseks, kuna on üsna primitiivne ja selgesti mõistetav. Autor toob ka välja, et vaid 1-2 keele oskamisel ei saa end häkkeriks ega ammu mitte programmeerijaks nimetada. Olen sellega samuti päri, peaks teadma 1-2 keelt sügavuti, kuid nendest ei piisa, et lahendada igapäevaseid programmeerija tööülesandeid. Mingi keele mõistmiseks tulevad kindlasti teiste keelte oskused kasuks.

Samuti räägiti ka häkkerikultuurist, mis kujutab põhiliselt ette seda, et jaga seda, mida teed. Sellel on kindlasti tõepõhi all, kuna nii saab enda loodu kohta tagasidet, teised saavad nende tööde pealt eeskuju võtta. Ilmselgelt kasutab programmeerija ja ka nö. häkker üsna tihti teiste materjale või loodut, seega on täiesti iseenesestmõistetav, et midagi luues võiks ta seda ka teistega jagada.

Teos andis mõista, et häkkeri elu on kui töö ja mäng korraga, Usun. et see on kindlasti väga mõnus, kui töö tundub justkui mäng, niimoodi saavutab tõenäoliselt nii paljutki.

Kuna antud kirjatükk oli siiski üsna subjektiivne, siis võib teda võtta kui ühte arvamust häkkerimaailmast, kuid usun, et see oli võrdlemisi lühike ja andis hea ülevaate teemast.